Iluvõimlemine

 

Iluvõimlemine ühendab balleti, akrobaatilisi elemente ja ala spetsiifilisi tehnilisi elemente, mis sooritatakse võimalikult sujuvalt ja graatsiliselt muusika taustal, koos erinevate vahendite (hüpits, rõngas, kurikad, pall, lint) käsitsemisega. Iluvõimlemine on kujunenud üheks levinumaks ja populaarsemaks spordialaks, mis on ka olümpiamängude kavas. 1951. Aastal loodi nn modernse võimlemise rahvusvaheline föderatsioon, 1963. Aastal toimusid Budapestis esimesed iluvõimlemise MM-võistlused ja 1973. Aastast sai iluvõimlemisest FIG-i ala, mis 1984. Aastal jõudis olümpiamängude programmi.

Iluvõimlemine on spordiala, kus võistlevad enamjaolt ainult naised, erandiks on Jaapan ja mõned muud maad, kus võistlevad ka mehed.

Kavade koreograafia sooritatakse muusikapala saatel, mis koosneb ühest või mitmest instrumendist.

Individuaal võimleja kava pikkus on 1.15’ kuni 1.30’ ja rühmakava pikkus on 2.15’ kuni 2.30’.

Võistlusplatsi suurus on 13 x 13 meetrit ja on määratletud piiriga, mis on omakorda ääristatud ühe meetri laiuse turvatsooniga.

Kava ajal peab võimleja hoidma vahendid pidevas liikumises, sooritades erineva tasapinna, suuna, trajektoori ja amplituudiga liigutusi. Vahenditöö peab olema võimalikult vaheldusrikas ja võimleja ei tohi vahendit kasutada kaunistusena, kava ajal peab olema pidev seos võimleja ja vahendi vahel.

Kavade koostamisel lähtutakse FIG nõuetest vahendi kasutusele ja tehniliste elementide sooritamisele.

Iluvõimlemise võistlustel ei sõltu punktide pälvimine üksnes kava keerukusest, vaid ka muusikast ja kava seadest (koreograafiast). Sellest, kuidas kava ja muusika ühises loomingus võimlejaga kokku sulanduvad. Loeb vahendi käsitsemise ja elementide erilisus, sobivus võimlejaga, isikupära lisab võistlustrikoo.

Iluvõimlemise võistlustel on viis vanusegruppi: seeniorid (16 ja vanemad), juuniorid (13–15), noored (11-12), lapsed (9-10) ja miniklass (8 ja nooremad). Kohtunikud hindavad kava ja selle esitaja puhul väga erinevaid aspekte. 4 kohtunikku hindavad vaid kava raskust (D1 ja D2 kohtunikud), 4 kohtunikku kava artistlikkust (A kohtunikud) ja 4 kohtunikku kava tehnilist täitmist ( E kohtunikud). Neli üht aspekti hindavat kohtunikku saavad anda ühele võimlejale kuni 10,0 punkti.

Iluvõimlemine aitab lapsel õppida kehatunnetust, kontrolli oma keha üle. Aitab arendada rütmitunnet, tasakaalu ja koordinatsiooni. Kõige paremini areneb koordinatsioon 7–11aastastel, koordinatsiooni areng aeglustub 12 eluaastast. Nii on ideaalne iluvõimlemisega algust teha 5-6 aastaselt. 7-8 on viimane piir selle alaga alustamiseks neile, kes tahavad teha võistlussporti. Lapses arendatakse treeningute käigus ühtaegu koordinatsiooni, rütmitunnetust, kiirust, jõudu, osavust ja painduvust- need on omadused, mille võimekusest sõltub palju, kui mitte kõik. Suurt rolli mängib selle ala juures sportlase töökus.

 

HÜPITS

Hüpits on tehtud sünteetilisest materjalist. Vahendi pikkus on proportsioonis võimleja pikkusega. Hüpits on väga dünaamiline vahend, mis nõuab sportlaselt head hüppevõimet ja plahvatuslikku jõudu.

Hüpitsale iseloomulikud kehaelemendid on hüpped ja pööred, keksid ja hüpikud. Vahendipõhised elemendid on hüpped ja keksid läbi hüppenööri, tiirutamised, visked ja püüded ja väiksed lahti laskmised. Vahenditöö hõlmab endas kiigutamisi, ringitamisi, kaheksaid ja veskeid.

Hüpits on väga liikuv vahend, mis nõuab võimlejalt kiirust, head hüppevõimet ja koordinatsiooni.

 

RÕNGAS

Rõngas võib olla tehtud kas plastikust või puust. Selle sisemine diameeter on 80-90 cm. Rõnga minimaalne kaal on 300g ja ta peab olema piisavalt jäik, säilitamaks oma kuju.

Rõngale iseloomulikud kehaelemendid on hüpped, pöörded, tasakaalud ja painduvus elemendid. Vahendipõhised elemendid on erinevad veered põrandal ja kehal, tiirutamised ümber käe ja teiste kehaosade, visked ja püüded ja rõngast üle ning läbi hüpped. Vahenditöö hõlmab kiigutamisi, ringitamisi ja kaheksaid.

Rõngas on vahend, mis nõuab võimlejalt kõige suuremat liigutuste ja vahenditöö variatiivsust. Vahendit peab kasutama kõikidel tasapindadel ja võimalikult mitmekülgselt.

 

PALL

Pall võib olla tehtud kas kummist või sünteetilisest materjalist, tema diameeter on 18-20 cm ja kaal 400g.

Pallile iseloomulikud kehaelemendid on painduvuse elemendid ja hüpped. Vahendipõhised elemendid on visked ja püüded, põrgatused ja veered kehal või maas. Vahenditöö hõlmab kiigutamisi, ringitamisi, kaheksaid ja lahti laskmisi.

Pall on traditsiooniliselt pigem lüüriline ja elegantne vahend kui kiire. Vahendiga sooritatud liigutused peavad olema sujuvad ja katkematud ning palli ei tohi suruda vastu rannet vaid ta peab olema vabalt peopesal.

 

KURIKAD

Kurikad on 40-50cm pikad ja kaaluvad 150g üks vahend. Nad peavad olema tehtud kas puidust või sünteetilisest materjalist.

Kurikatele iseloomulikud kehaelemendid on tasakaalud ja pööred. Vahendipõhised elemendid on veskid, väiksed ringitamised, visked ja püüded ja koputamised. Vahenditöö hõlmab asümmeetriaid ja kaheksaid.

Kurikad sobivad väga hästi tehnilistele, hea koordinatsiooniga ja täpsetele võimlejatele.

 

LINT

Lint võeti esmakordselt maailmameistrivõistluste kavva Kuubas (1971). Siidist või mõnest muust sarnasest materjalist lint on (ilma kepita) 6m pikk ja 4-6cm lai. Lindikepi diameeter on 1cm ja pikkus 50-60cm. Lindikepi maksimaalne kaal on 35g.

Lindile iseloomulikud kehaelemendid on pöörded ja hüpped. Vahendipõhised elemendid on siksakid, spiraalid, visked ja püüded ning väiksed lahti laskmised. Vahenditöö hõlmab kiigutamisi, ringitamisi ja kaheksaid.

Lindiga liikumised peaksid olema suured ja voolavad. Lindiga tehtavad joonised peavad olema selgelt eristatavad ja puhtad.